kasus

Fra Wiktionary

Dansk

Substantiv

kasus fælleskøn

  1. indikator af et ords grammatiske funktion i en sætning

Udtale

  • IPA: /ˈkʰæːsus/, X-SAMPA: /"k_h{:sus/

Bøjning

Ental ubestemt
en kasus
Ental bestemt
kasusen
Flertal ubestemt
kasus
Flertal bestemt
kasusene

Beslægtede ord og fraser