Spring til indhold

Sessel

Fra Wiktionary

Tysk

Etymologi

Fra oldhøjtysk seʒʒal.[1]

Udtale

Substantiv

Sessel hankøn

  1. (møbel) lænestol

Bøjning

Ental Flertal
Nominativ der Sesseldie Sessel
Genitiv des Sesselsder Sessel
Dativ dem Sesselden Sesseln
Akkusativ den Sesseldie Sessel

Kilder

  1. Sessel“ i Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache