Spring til indhold

Quittung

Fra Wiktionary

Tysk

Etymologi

quittieren + -ung[1]

Udtale

Substantiv

Quittung hunkøn

  1. (jura) kvittering

Bøjning

Ental Flertal
Nominativ die Quittungdie Quittungen
Genitiv der Quittungder Quittungen
Dativ der Quittungden Quittungen
Akkusativ die Quittungdie Quittungen

Kilder

  1. Quittung“ i Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache