pruimen

Fra Wiktionary

Nederlandsk

Udtale

Substantiv

pruimen

  1. Flertalsform af pruim.

Verbum

pruimen

  1. at tygge tobak; skrå

Bøjning

Infinitiv
pruimen
Præteritum
pruimde
Perfektum
gepruimd

Kilder

  • pruimen“ i vanDale woordenboek